Meil jäi agilitys aprill vahele, puhtalt ajapuuduse tõttu. Mais üritame järje peale tagasi saada. 
Käisime seega üle kuu aja esimest korda trennis ja algus oli täpselt niisugune, nagu peale seda arvaks. Alfie jooksis nagu tuuuuuul, aga paraku täiesti suvalistesse suundadesse, vahepeal ka lihtsalt rajalt eemale nuuskima. Slaalomil jättis pulki vahele (seda nalja pole ammu teinud) ja üldiselt mind väga jälgida ei raatsinud. Ega ma salgama ei hakka muidugi, eks ma ise ka rooste läinud vahepeal ja juhtimine ei olnud päris nii sujuv, kui võiks. Kontaktide koha pealt on aga rohkem häid uudiseid, A kontaktid nüüd peavad (sülitan üle õla nüüd) esimesel korral ja poom on ka ilus. Paar korda oli juhus, et ta tuli asendist ära enne, kui kutsusin, aga selle pärast ma väga ei muretse. Lõpupoole oli juba päris ilus. Korraliku trenniskäimisega peaks asjad varsti jälle paika loksuma.
Oleme vahepeal omapäi ikka kuulekusega ka tegelenud. Hästi palju rõhku pööranud just kõrvalkäigule, mis on kord nii, kord naa. Töötame ikka edasi. Täiesti rahule oleme praegu jätnud liikumiselt elemendid, need olid enne ka täitsa rahuldavas seisus. Kohamärgi osas on edasiminekut niipalju, et Alfie lamab väga ilusti koti kõrvale, mitte enam kotist eemale, nagu varem kombeks. Küll aga peab nüüd harjutama taas distantsi – pikema maa pealt kipub ta kotini mitte minema. Üldiselt ma olen täitsa rahul ja ütlen, et meil on KK2 enam-vähem käpas. Ainult et püssipaukudega pole üldse harjutanud. Peab ikka Marikat külastama…
