Iseseisvuspäeva agility

Isegi mu internet tuli tagasi, niiet mul ei ole mitte millegi taha pugeda ja ma pean kirjutama. 😛 Aga kõigepealt eelmise trenni (21.02.10) rajaskeem:

“Krr” on meil käsklus, sama asi, mis Svetal on “krug”, aga meil kujunes natuke teine suuline käsklus. 😛 Igatahes, selles trennis proovisime seda esimest korda, peale u. 2 kordust Alfie sai väga hästi pihta, misasja ma temalt tahan. Vähemalt nii kaua, kuni ma seal juures passin. Aga kuna me oleme seda ka väga vähe kinnistanud, siis natuke aega nii jääbki. Küll ajapikku saab sellega mängima hakata.

Loomulikult tegime enne trennis ka valikut. Ja loomulikult ei olnud see lihtne. 😀 Kõigile koertele peale Kuki meeldis A rohkem, kui tunnel ja nii oli päris raske neid ikkagi õigesse kohta suunata. Mõni oli ka nii järjekindel, et kui omanikud ka koera kuuendat korda A-lt alla kutsusid ja tunnelisse saatsid, siis nad otsustasid ikkagi, et omanik TEGELIKULT mõtles kindlasti A-d, ta lihtsalt ajas sassi. 😀 Valikuga oleks kindlasti vaja rohkem töötada.

Enne trenni algust proovisin ka Alfiega slaalomit. St siis järjekorras tunnel-slaalom (tunnel nr 3, aga teiselt poolt),  A-slaalom ja ka slaalom-tunnel (nr 4). Kõik tegi ilusti. 🙂 Ma kohe ootan tegelikult, kas Alfie slaalom vaibal (kui me kunagi sellisele pinnale satume :D) või murul on kiirem, kui liivas. Ma arvan et on. Eks saab näha, kui see meeletu lumekogus kunagi ära sulab. Noh, nii augustis siis vist. 😀

Nagu näha saime trennis ka lauda teha. Alfie jaoks oli see esimene kord, aga ta sai kohe aru, mida ma tahan ja mida seal vaja on. Küll aga vajab see kinnistamist. Ehk teeme seda trennis veel (kuigi Eesti võistlustel lauda ei ole) ja kui ka mitte, siis ei tohiks olla liiga keeruline seda ise Saaremaal suvel kokku klopsida. Kuna tegelikult ikkagi ei tea, mis Antonitest ja nende agilityplatsi plaanist saab, siis ma valmistun varuvariantideks ja üritan otsida takistuste tegemisõpetusi. Kui kellelegi on, siis palun, andke teada! 🙂 Aga laua juurde tagasi pöördudes, ka raja sees ei olnud Alfiel sellega probleeme. Üldiselt oli päris tore trenn. 🙂

24.02.10

Rajaskeem:

Tegime seda rada osade kaupa, aga mitte järjest, vaid natuke teises järjekorras. Alustasime nii, et kõigepealt takistused 10-11. Siis takistused 10-11-12. Siis 8-9-10. Siis VIST ka 8-9-10-11-12. Aga võibolla ka mitte, mul on see osa natuke hägune. Siis edasi tegime juhtimisharjutusi- kahte erinevat moodi takistusi 5-6-7. Ühel neist oli suurepärane võimalus kontrollida üle, kas Alfie ikka teab, mis “krr” tähendab, teadis. 🙂 Sealt juba 5-12, 1-5 ja siis terve rada. Ma jooksin viimasena ja meile tõsteti seekord ka tõkkeid. 🙂 Mul oli tõsiseid raskusi, kuna ma pidin enne 5. takistust valssima (Stefi ütles ja mina tegin, sest ega ma midagi mõistlikumat ka välja mõelda ei osanud) ja ma lihtsalt ei jõudnud. Kuni ma siis väga napilt jõudsin (ja Alfie ei ajanud isegi pulka maha!), aga 5-6 vahel enam küll kätt vahetada ei jõudnud. Igatahes, ma kutsusin Alfie kahe takistuse vahelt siis tagasi (koer nüüd jälle vasakul käel, ma ei tea, MIKS), mis tähendas, et ma pidin peale 7. takistust tagant lõikama. See õnnestus ja koeral oli ka juba käsk “hopp”, aga oli 8. takistuse otsa peal mingi ilgelt põnev lõhn, mida Alfie otsustas nuuskima minna. Okei, koer siis 8. takistuse ette tagasi ja rada lõpuni. See oli tore üllatus, et Alfie oli vabalt nõus võtma 8-9-10 nii, et mina 11. takistuse poolses tunneli otsas olin (ja siis kätt vahetasin, kuni tema tunnelisse läks). Ja isegi A kontaktid ta võttis ilusti. Esimest ta muidugi jätab väga harva võtmata, aga isegi teise võttis. Okei, see ei olnud tegelikult üllatus.

Ma nüüd siis otsustasin (huh, praegu vähemalt), et A peal tuleb meil 2on2off meetodit kasutada. Enne trenni ma harjutasin seda. Jätsin koera A taha ootama, läksin ise ja seisin talle vastu (kehaga blokkides) ja pidasin ta kinni nii, et esimesed käpad maas, tagumised kontaktil (käsklus “käpad”). Mul ei olnud õrna aimugi, kuidas seda meetodit tegelt veel õpetada saab (peale plangu ja klikkimise variandi, mida me ei saa teha puhtalt seetõttu, et meil ei ole sellist planku kodus. Õigupoolest meil ei ole üldse planku kodus. Linnalapse lõbud noh.), aga see toimis nii palju, et Alfie sai aru, et kui ma seal seisan ja ütlen “käpad”, siis nii tuleb tal jääda. Kui ta alguses mõne korra külje ette tõmbas ja kõigi nelja käpaga maha maandus, siis ma lihtsalt tõstsin ta tagumiku A peale tagasi, ütlesin käsu ja andsin maiust. Pärast kui Stefi mind informeeris, kuidas seda meetodit õpetatakse (et ainult allatulek, ise seisad kõrval mitte vastas jne), siis ma proovisin trenni lõpus seda ka. Nojah, NII hästi välja ei tulnud, aga ma ikkagi olen kangekaelselt veendunud, ASI ON AINULT HARJUTAMISES! 🙂 (Lisaks ma avastasin, et 2on2off ei olegi nii õudne, kui ma arvasin. Kes teab, kui poomil jooksukontaktid millegi pärast välja ei tule, äkki võtame seal ka selle kasutusele. Või siis kui ilmneb, et mul on seda lisaaega vaja, et koerale järele jõuda. :P)

Ja ma tean, et ma lubasin kuulekusest rääkida, aga mul ei meenu eriti midagi. Ainult et kõrvalkäigul ikka üritas natuke ette jälle minna, liikumiselt elemendid olid ilusad (isegi seisa! Oi, ma olin õnnelik), kohale läks ikka nii, et lamas kotist eemale ja toomisel näitas jätkuvalt oma uut kiirust. Üldiselt oli päris hea. Kui ma õigesti mäletan. 😛

P.s. Ma olen vist natuke psühho (seda, et peast puhta agility, seda nagunii!), aga ma juhuslikult sattusin AgilityNerdis sellise raja otsa:

JA MULLE HAKKAS MEELDIMA! Kui ma esialgu seda lugeda üritasin, siis see oli umbes nii, et “Pff, 19, nii, KUS 20 ON?!”, aga mulle tõesti hakkas meeldima. See tundub täiesti ulme rada, aga ma kujutan ette, kui lõbus seda tegelikult oleks koos Alfiega läbi purssida. Ja samas ma kujutan ette, et Alfie ilmselt jookseks selle raja normaalse koerajuhiga puhtalt läbi, nii et see peaks ütlema, kes tegelikult pursib. 😛 Igatahes, kui kedagi huvitab, siis juhend selle raja kohta on SIIN. Palun, kui keegi seda rada kunagi teha proovib, siis võtke videosse ja saatke mulle! Ma tõesti naudiks selle vaatamist. 🙂

Arvete klaarimine

Ma tõesti palun vabandust, endal on ka häbi, aga KIIRE on olnud. Alfie on vahepeal ikka käinud agilitys ja ühe korra oleme kuulekusse ka jõudnud. See on kõvasti liiga vähe, aga no lihtsalt on kiire. Oh damn, I need a car and a driver’s license…

Agilitys on asjad küll arenenud, aga kaugeltki mitte nii palju, nagu ma tahaks. Lihtsalt sest meil ei ole võimalik harjutada neid asju, mida oleks vaja. Näiteks tahaks ma teha A-d samamoodi jooksvate kontaktidega, nagu poomi. St väravatega. Ei saa, sest Stefi arust see ei hakka töötama. Ma olen seda Alfiega korra proovinud ja töötas väga hästi, Tuuli kasutab seda Glenniga ja temal töötab ka. Vähemalt hetkel veel. Alfiel, nagu ka Glennil, paistab olevat mingi sisemine Monk, mis ütleb talle, et sealt väravast TULEB LÄBI MINNA. Juba esimeses trennis väravatega oli see nii (poomil), sest mina võisin teha igasuguseid nalju, tema järjekindlalt läks ja võttis poomi lõpuni (läbi värava) ja alles siis tuli vaatama, mida ma seal tagapool (u. esimese kaldtee lõpus) seisan. Klikkides sellist asja ei olnud, ta oleks poole pealt alla hüpanud, kui ma nii palju maha jäänud. Seega, ma ei usu, et ta sealt väravast üle hüppama hakkab. No tehke või tina, MA EI USU. Ja ma tean, ma söön oma varasemaid sõnu.

Slaalom on juba päris hea. Oleme nüüd trennis ikka vaid pikka slaalomit teinud ja ma olen ka hakanud harjutama, et jään Alfiest maha või lähen ettepoole. Maha jäämist ta talub väga hästi, eriti kui ma teda häälega edasi ajan (“Mine-mine-mine-mine!”), edasi liikumisel aga asjad nii roosilised ei ole. Eks me ikka harjutame. See teda ka seni häirivat ei paista, kui ma ise slaalomist eemal kõnnin. Aga eks me jätkuvalt (võimaluste piires) harjutame seda kõike. Loodetavasti on täna trennis selline rada, et slaalom on kuskil lampide all ja seda saab filmida. Sest eelmises trennis oli slaalom maneeži kõike pimedamas küljes (pirnid on läbi) ja seal filmides midagi näha ei jää. Igatahes, slaalom on Alfiel kiire ja reeglina ka korralik. Sisenemist me oleme nüüd harjutanud jooksu pealt, umbes nii, et x sammu kauguselt eemalt hakkame koos jooksma, mina annan käsu ja Alfie teeb. Ma tean, et see saatmise probleemi VÄGA ei lahenda ja Alfie pakub ikka oma keerutan-kõrval-vale sisenemise kombinatsiooni, kui juhe kokku läheb. Aga asi on harjutamises kinni ja me teeme kõik, et saaks harjutada.

Üldiselt meil oleks hädasti vaja rohkem tegeleda kontaktpindadega (poomil kinnistamiseks ja A-l ma IKKAGI tahaks ka väravaid proovida), tegelikult ka slaalomiga ja kõige enam ehk JUHTIMISEGA. Ja minul on vaja harjutada seda, et ma saaks raja normaalselt läbi juhtida (ka KEERULISE raja) ja meil paarina seda, et me ühel lainel oleks. St et Alfie loeks mind õigesti ja mina teaks, millised asjad need on, mida Alfie täpselt ei tea. Ah jaa, ja hüppekõrgust on vaja tõsta. Mitte langetada. Ohjah, teha oleks tõesti vaja palju… Ja õnneks on Alfie selline koer, keda üle töötada ei ole võimalik. 😀

Nüüd jääb lihtsalt üle loota, et mu tuttavatel jätkub seda plaani teha Tartu lähedale uus agilityplats, mida inimesed saavad tunnikaupa välja üürida. Siis me ehk saaks harjutada ka natuke keerulisemaid rajaosi ja/või natuke pikemaid radasid. Kõike treenerite-tuttavatega konsulteerides muidugi, aga ikkagi, mulle jääb natuke rohkem oma loomingulist vabandust. 🙂

Ja ma luban, et ma kirjutan täna õhtul pikemalt nii eelmisest trennist (st panen rajaskeemi üles :P) ja ka tänaõhtusest trennist. Ja võibolla kui mul aega jätkub, siis ka lühidalt sellest ammusest kuulekustrennist. 😉